Igatahes, võtstin selle pika kohustusliku materjali ette (MANUEL CASTELLS - Communication, Power and Counter-power in the network Society) - Vajalik Moodlesse sisse logimine!
Jõudsin esialgu esimese lõiguni, kus lugesin huvitava sissejuhatuse, mis algas nii, et...under these conditions, insurgent politics and social movements are able to intervene more decisively cat, dog, cow, wow, ol' macdonald had a farm! Umbes nii:
Igatahes. Kuidagi suutsin ma poole peale jõuda ehk elasin selle propaganda jutu üle. Lühike kokkuvõte oleks see, et järjest enam tegeletakse kuvandi loomisega ja selle läbi "võimu" haaramisega. Meil on Eestiski üks päevapoliitikas tegutsev inimene, kellel seda viimaste aastate jooksul on õpetatud. Paraku ka parima saada oleva inimese poolt. KESKmine inimene ei saa vist aru, kelledest on jutt, aga pisut edasijõudnum teab, et vastuse võib leida 2013 KOM valimistel vahtplastist mehikese tellijate nimekirjast. See on koht, mida pole veel teised "kandidaadid" kahjuks kasutanud. Tõsi, kasutatakse samu võtteid erinevates võrgukanalites ja võrgustikes, aga selle asemel, et ka endast kuvand luua, kulutatakse aega teise materdamiseks, propagandistide leidmiseks jne, mille tulemusena saab materdatav tasuta reklaami. Uudiskünnise ületamiseks ei pea ta enam midagi tegema. Äkki nüüd nelja aastaga mõistab mõni isamaaline või kasvõi orav, et tark oleks samu treeningvõtteid harrastama hakata.
Järgmisena jäin puhkehetkel ühte oma isiklikul sotsiaalsel seinal olevat postitust lugema. Selles väideti, et Facebook hakkab kaotama just seda sihtrühma, keda ta praegu kõige rohkem püüda üritab.
Oluliseks saavad mingid uued pildid, "selfied", mida tahetakse jagada, kuid siiski privaatselt. Esialgse "terve maailm on minu käeulatuses" lummus on kadumas. Kuuldavasti saadavad noorukid üksteisele ka alastipilte ja seda äppide kaudu, mis automaatselt kustutavad saadetud faili või pildi peale selle vaatamist, kindlaksmääratud aja jooksul, ära.
Link nimetatud artiklini - soovitan sellel leheküljel silma peal hoida @ businessinsider.com
Googeldades, et mis see selfie siis on, tuleb põhimõtteliselt erootilise alatooniga miljoneid pilte. Illustreerimaks valisin siiski mõne üksiku, mis näitab olemuse ikka ära. Ilma siivutusteta.
Ehk siis käekauguselt tehtud pilt iseendast.
Nii lihtne, et koergi saab hakkama.
Teine ülimalt populaarne viis kommunikeerimiseks on blogi pidamine. Ma poleks elus arvanud, et neid blogisid niiiii palju on. Ühe väljamaise blogisid koondava lehekülje Technorati väitel loeti alates 2006. aasta oktoobrist kokku 57.3 miljonit blogi. Sama aasta jaanuaris oli see veel 26mln.
iga päev luuakse keskmiselt 75.000 uut blogi, tehakse umbes 1.2 mln postitust iga päev, ja u 50.000 uuendust blogides iga tund.
Nende väitel on palju blogijaid kirjutamas enda virtuaalsesse sahtlisse. Iseendale. Lausa 32%. Paljudel polegi oluline, et tema lehel oleks palju like ja jälgijaid. Ju on vaja südamelt ära saada.
Kuhu me siis liigume. Oleme taipamas, et kõike ei pea jagama - mina siinjuures saan ka sellest aru, aga no kui ikka mingi pilt on naljakas, siis automaatselt vajutan share, et see minu FB seinale ilmuks.
Nende sõnumiäppidega (WhatsAPP jpt) tahame privaatsust. Seda, et me ei peaks rakenduste kasutamiseks kõike endast välja andma - asukohta, isiklikku teavet jne. Paraku on loojad olnud niivõrd geniaalsed, et lihtsalt päevapealt mõne rakenduse kasutamisest loobumine on vähemalt samaraske kui suitsetamise mahajätmine. Believe you me - I've tried and failed every time. Paradoks on siis selles, et ma ei taha suitsetada, aga maha ka ei jäta?
Aga kui ainult endale kirjutame, siis oleme kui luuletajad vanasti, eraklikud, mitte just palju seltsivad, teistlaadi mõttemaailmaga inimesed. Sulgume endasse. Justkui autistid. Kuratlikult targad, aga mitte seltsivad.
Miks ma iseendale vastu räägin? Olen ka juba elektrooniline autist?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar